Põhja-Eesti vasallidele antakse Jungingeni armukiri

kaardile

1397

1397. aastal, kui Danzigis (Gdanskis) toimus suur Saksa ordu ja tema vastaste kongress, kus Riia peapiiskop oli sunnitud ajutiselt tunnistama Liivi ordu ülemvõimu, andis kõrgmeister Konrad von Jungingen Põhja-Eesti vasallidele ka laialdased privileegid.

Need on ajalookirjutuses tuntuks saanud "Jungingeni armukirja" nime all ja andsid vasallidele õiguse pärandada oma valduseid kuni viienda põlveni, sealhulgas ka naisliinis. Seega muutusid vasallide maad sisuliselt pärusvaldusteks, sest mõne suguvõsa niivõrd põhjalikku väljasuremist, et ka viiendas sugulusastmes inimest ei leidunud, tuli väga harva ette.

Nii nõrgenes ordu võim Põhja-Eestis tunduvalt, piirdudes enam linnadega. Kuid ka Tallinnal olid laialdased privileegid ja nõnda jäigi Põhja-Eesti üheks ordu jaoks kõige probleemsemaks piirkonnaks, sest lisaks vasallide ja linna laialdastele privileegidele kehtis selle üle ka veel Saksa ordu kõrgmeistri ametlik võim.

Pildil Eestimaa rüütelkonna lipp.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kohus
  • maja
  • nool
  • politsei
  • ring
  • sild
  • tulease