Eesti haldusjaotus kuni 14.sajandi keskpaigani

kaardile

1227

Pärast Eesti vallutamist jagasid võõrvõimud omavahel selle ära. Esialgu oli selle ümber mitmeid segadusi, kuna Mõõgavendade ordu haaras 1227. aastal enda kätte ka Põhja-Eesti.

Alles 1238. aastal pidi nüüd juba Liivi ordu (Saksa orduharu Liivimaal) selle Stensby lepingu kohaselt Taani kuningale tagastama. Taani valdusi Põhja-Eestis nimetati Harju-Viruks ning alates 13. sajandi teisest poolest oli kuningas ühtlasi ka Eestimaa hertsog. Põhja-Eestis oli kohalikus valitsemises suur roll vasallidel, kes säilitasid selle ka pärast Taani võimu lõppu 1346. aastal.

Ülejäänud Eesti ala jagati ordu ja piiskoppide vahel. 1229. aastal loodi Saare-Lääne piiskopkond, mis hõlmas Lääne-Eesti saari ja Läänemaad, juba varem oli olemas Tartu piiskopkond, mille all oli Kagu-Eesti (endine Ugandi maakond).

Ülejäänud alad hakkasid kuuluma Liivi ordule (alates 1237. aastast). Kõige olulisemaks ordulinnuseks Eesti alal oli Viljandi. Ametlikult kuulusid Eesti alad, välja arvatud Taanile kuulunud Põhja-Eesti, ka Püha Rooma keisririigi (Saksa-Rooma riigi) koosseisu. See side oli siiski väga nõrk ja ei mänginud tavaelus peaaegu mingit rolli.

Allikas: A.Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg "Eesti ajalugu I" 1997 "Avita"


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • mõis
  • NB
  • nool
  • ring
  • sadam