Võeti vastu vabadussõjalaste põhiseaduse kava

kaardile

14. oktoober 1933

Olukorras, kus valitsuse ning peamiste Eesti erakondade toetus oli äärmiselt madal, valmistuti järjekorras juba kolmandaks põhiseaduse eelnõu referendumiks.

Tegemist oli vabadussõjalaste põhiseaduse projektiga, mille tarbeks alustasid vabadussõjalased oma organisatsioonide sulgemisest hoolimata ülisuurt propagandakampaaniat.

Septembris alustati kõnekoosolekute pidamisega, mille arv kasvas iga päevaga. Eelnõu vastu tegid kihutustööd nii sotsialistid, kommunistid kui ka Tõnisson ise oma Postimehes.

Eelnõu saatuse määras põllumeestekogude otsus asuda ainsa vana erakonnana vabadussõjalaste põhiseaduse projekti toetama. 14.-16. oktoobril 1933 toimunud rahvahääletusel võitis eelnõu suure enamusega (73% hääletanuist, 53% hääleõiguslikest kodanikest). Tõnissoni valitsus astus kohe seejärel ametist tagasi ning Konstantin Päts moodustas üleminekuajavalitsuse (pildil) kuni uute riigikogu valimisteni uue põhiseaduse alusel.

 Kuigi vabadussõjalaste põhiseadus oli põhimõtteliselt 1920. aasta põhiseaduse parandatud versioon, oli sisuliselt tegu täiesti uue konstitutsiooniga. Selle kohaselt sai Eesti endale suurte volitustega riigipea ehk riigivanema, kes valiti otse rahva poolt. Riigivanem ei vastutanud parlamendi ees ning see ei saanud teda sundida tagasi astuma.

Riigivanemal oli seevastu õigus Riigikogu laiali saata ning veto- ja dekreediõigus. Ta oli kaitsevägede kõrgeim juht ja tema pädevusse kuulusid näiteks riigi esindamine, välislepingute sõlmimine, sise- ning välispoliitika juhtimine ja kõrgemate riigiametnike ametissemääramine. Riigikogu saadikute hulka vähendati 50-le. Selle volitusi küll pikendati neljale aastale, kuid oluliselt vähenesid parlamendi ülesanded ja võim. Valitsus, mida juhtis peaminister, täitis riigivanema otsuseid ning oli lõplikult vastutav riigivanema ees, kuid pidi omama nii riigivanema kui ka parlamendi toetust. Uues põhiseaduses oli täidesaatva võimu volitusi ning õigusi parlamendi arvelt tublisti suurendatud.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007                                                                                             

Allikas (pilt): http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/33/33_100.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus