Eesti Vabariigi okupeerimine ja annekteerimine

kaardile

1939

23. augustil 1939 aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotv ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule (MRP). Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola; NSVL-i huvisfääri läksid Soome, Eesti ja Läti; hiljem ka Leedu. Saksamaa sai võimaluse alustada sõda Poolaga, millega vallandus 1. septembril 1939 Teine maailmasõda. 17. septembril ründas Poolat ka NSV Liit.

Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev "Orzel". Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid Eesti sõjaväelaste sümpaatia tõttu poolakate vastu venisid need tööd lubamatult kaua ning järgmisel ööl põgenes allveelaev Tallinnast. NSV Liidu juhtkond süüdistas Eesti valitsust põgenemise mahitamises ja neutraliteedi rikkumises. Eesti püüdis süüdistusi tõrjuda, kuid NSVL korraldas Eesti piriidel uusi intsidente ja nõudis baaside lubamist riigi territooriumile. Eesti valitsus otsustas sellega nõustuda ja baasideleping sõlmiti 28. septembril 1939. Punaarmee sissemarss Eestisse algas 2. oktoobril.

Esialgu olid suhted NSVL-ga enam-vähem normaalsed, kuigi suurt probleemi tekitas Talvesõjas see, kui NL-i lennukid kasutasid Soome pommitamiseks Eesti baase. Poliitilistel põhjustel ei saanud valitsus aga midagi selle vastu ka ette võtta.

Olukord muutus veelgi pingelisemaks 1940. aasta juunis, kui Saksamaa vallutas Pariisi. Ka NL otsustas oma valdusi nüüd suurendada ja nõudis kõigilt Balti riikidelt väidetava baasidelepingu rikkumise pärast lisavägede lubamist riikide territooriumile. Eestis toimus see 14. juunil ja 16. juunil marssisidki kümned tuhanded sõdurid riiki sisse. See oli sisuliselt okupatsioon, peagi nõuti ka valitsuse vahetamist. 21. juunil asuski ametisse Johannes Vares-Barbaruse nukuvalitsus, mis sai oma instruktsioonid Moskvast. 

Peagi korraldati ka valimised, kuid seal said tegelikult osaleda vaid Nõukogude poolt heaks kiidetud kandidaadid. 21. juulil võttis uus Riigivolikogu koosseis vastu otsuse nimetada Eesti Nõukogude vabariigiks ja paluda selle vastuvõtmist NL-u koosseisu. See sai teoks 6. augustil ja sellega oli Eesti esimene iseseisvusaeg lõppenud.  

 

 

Allikas: M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" Tallinn 1995 "Avita"

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • mõis
  • NB
  • nool
  • ring
  • sadam