Kärdla

kaardile

1564

Kärdlat on esmakordselt mainitud 1564. aastal, kui seal asus 24 perekonnast koosnev rootslaste asundus.

Kärdla küla hakkas kasvama 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud kalevivabriku tõttu.

Linnaks sai Kärdla 1. mail 1938.

Inimasustusest Hiiumaal võib rääkida juba enne IV aastasada e Kr. 1228. a. mainitakse Hiiumaad esmakordselt kirjalikes allikates, nimekujuks on Dageida.

1254. a. jagatakse saar Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel. Rootsi riigi alla läks Hiiumaa 1563. a. ja Vene riigi alla 1710. a. Põhjasõjas. 1917. a. okupeerisid saare Saksa väed, 1918 - 1940 oli iseseisvusaeg Eesti Vabariigis, siis NSVL okupatsioon ja taasiseseisvumine 1991. a.

Vanimateks arhitektuurimälestisteks on Hiiumaal kahtlemata kirikud. Oletatavalt valmis Pühalepa Laurentsiuse kivikirik juba aastal 1259. Praegune ilme on küll 18. sajandist. Kokku on saarel läbi aegade olnud üle veerandsaja mõisa; vanimateks Putkaste ja Lauka.

Koos laevasõidu arenguga kasvasid nõuded meresõidu ohutusele. Nõnda ehitati Hansa liidu nõudel Kõpu tuletorn juba 16. sajandi alguses. Maailmas loetakse teda pidevalt töötanud tornidest vanuselt kolmandaks. Praegugi on Kõpu majaka tuli nähtav 35 miili kauguselt. Omapärased on malmist tuletornid Ristnas ja Tahkunas, ehitatud Prantsusmaal 1874 ja 1875. Valdav osa taluarhitektuurist pärineb 19. sajandist. Iseloomulikemateks on Mihkli talukompleks, kus osa hooneid otsaga 18. sajandis, ja Soera talumuuseumi kompleks, kus saab näha endisaja elu-olu.

 

 Allikad: http://www.kardla.ee/index.php

http://www.hiiumaa.ee

http://www.eelk.ee/h_puhalepa_pilt11.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • telk
  • tulease