Eesti okupeerimine

kaardile

15. juuni 1940

Eesti ja Nõukogude Liidu suhted püsisid stabiilsetena kuni 1940. aasta kevadeni. Siis aga, kui Saksamaa oli vallutanud Prantsusmaa, otsustas Stalin ka Balti riikide iseseisvuse lõplikult likvideerida.

15. juunil esitati Eestile ultimaatum, kus väideti, et riik on vastastikkuse abistamise lepingut rikkunud ja nõuti lisavägede sisselubamist. Vastasel juhul ootas ees sõjaline vallutus. Eesti valitsus ei näinud muud väljapääsu kui Nõukogude nõudmisele alistuda.

17. juunil marssisid 90 000 punaväelast Eestisse sisse ja okupeerisid riigi 21. juuniks. Seejärel asuti ka Eesti poliitilise iseseisvuse hävitamisele, Moskva emissar Andrei Ždanov käskis ametisse panna "rahvavalitsuse", mille juhiks sai luuletajast naistearst Johannes Vares-Barbarus.

(Foto: Eesti ajaloo muuseum) Eesti esimese vabariigi viimane valitsus. 12.10.1939 - 21. juuni 1940 (N. Reek, J. Laidoner, J. Uluots, A. Piip jt) Ministritest pääses ainult üks - Jaan UIuots - vangistusest.

Juulis korraldati ka uued Riigivolikogu valimised, kus osaleda said vaid Moskva poolt heaks kiidetud kandidaadid. Esialgu deklareeriti, et Eesti riiklikus korralduses midagi põhimõtteliselt ei muutu ja ilmselt oli toonases võimuladvikus ka inimesi, kes uskusid, et Stalin lubab Eestil säilitada vähemalt formaalne iseseisvus. Siiski näitasid järgnevad sündmused, et nad olid eksinud.

 

Allikas: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk-d 92-97.

Seppo Zetterberg "Eesti Ajalugu"

Foto: Eesti Ajaloo Muuseum


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • auto
  • kohus
  • mõis
  • näitus
  • raamatukogu
  • relikt
  • ring
  • tulease