Eestist saab NATO täisliige

kaardile

29. märts 2004

Pärast seda, kui Riigikogu oli Põhja-Atlandi lepingu ratifitseerinud, kulus veel veidi üle kahe nädala, kuni 29. märtsil kõigi seitsme tulevase uue liikmesriigi (lisaks Eestile veel Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia) dokumendid Washingtoni jõudsid, kus need deponeeriti ja Riigidepartemangu (USA Välisministeeriumi) hoiule anti. Sellega oli viimane formaalsus töidetud ning Eestist oli saanud NATO täisliige. 2. aprillil toimus Brüsselis NATO Euroopa peakorteris pidulik tseremoonia, kus teiste NATO liikmesriikide lippude kõrvale heisati ka Eesti oma.

2004. aasta 28.-29. juunil toimus Istanbulis NATO tippkohtumine, kus esmakordselt osales täisliikmena ka Eesti. Seejärel on osaletud enamikus NATO tähtsamates ettevõtmistes, millest kõige mastaapsem on Eesti sõdurite missioon Afganistanis.

Eesti liitus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga ennekõike julgeolekukaalutlustel, milleks peamise aluse annab lepingu 5. artikkel, mille kohaselt juhul, kui üht lepinguosalist rünnatakse, peab kogu allianss talle appi tulema. Et NATO ajaloos pole ükski selle liige aga veel otsese rünnaku alla langenud pole, siis pole ka pretsendenti selle kehtimise kohta. Küll aga pakuvad teised NATO riigid rotatsiooni korras Eestile otsest õhuturvet kolme hävituslennuki näol, mis Eesti õhuruumis patrullivad.

Allikad: http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=152

Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007.

Pildi allikas: http://uudised.err.ee/failid/106832_01.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • näitus
  • NB