Kunda kultuuri matused ja maailmapilt

kaardile

7000 eKr

Eestist pole leitud matuseid, mis täie kindlusega kuuluksid keskmisesse kiviaega. Põhja-Lätis Asti järve (läti Burtnieks) ääres Zvejniekis asub aga üks Euroopa suurimaid kiviaegseid matmispaiku. Üle saja sealt leitud matustest pärineb keskmisest kiviajast. Neist vanim maeti umbes 7150 aastat e.Kr. Surnud on Zvejniekis maetud väljasirutatud asendis ning enamasti selili. Sageli oli surnuile peale puistatud ookermulda ning mõnikord olid kehad kaetud kividega. Esines surnuid, kes olid matmise ajal ilmselt naha sisse mässitud ja kinni seotud. Rohkesti oli haudadesse kaasa pandud igasugu ripatseid ja tööriistu.

Arvati, et surnu elab mingil teisel moel edasi ja selleks on tal vaja oma tööriistu ja ka talismane. Kinnisidumine ja kividega katmine võib viidata hirmule, et surnu tuleb elavate juurde tagasi.
Kunda kultuuri inimeste maailmapildi kohta võib teha järeldusi ka varaste religioonide ühiste tunnuste põhjal. Näiteks on paljudele kultuuridele olnud omane looduse hingestatus ehk animism ning totemism, mille järgi arvatakse inimesed ja loomad suguluses olevat. Nii animismi kui totemismi kohta võib leiuainesest vihjeid leida. Näiteks Narva lähedalt Tõrvalast leiti põdrasarvest valmistatud rästikut kujutav figuur.

pildil: Tõrvalast leitud mesoliitiline põdrasarvest rästikukuju

 

Allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ethesis.helsinki.fi/julkaisut/hum/kultt/vk/kriiska/tekstid/02.html

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • nool