Maaharimisviis ja põllutööriistad

kaardile

1100 eKr

Esimesed muinaspõllud rajati aladele, kus vähese metsakasvu tõttu ei olnud aletegemine pikemat aega järjest võimalik. Muinaspõlde hariti söödiviljelusega, mille korral jäeti väljakurnatud maalapp sööti ja kasutati karjamaana seni, kuni viljakus sõnniku abil taastus.

Seega oli põlluharimine ja karjakasvatus lahutamatult seotud.
Kündmisel kasutati kaht härga, kes vedasid kivist, luust või sarvest teraga puust konksatra. Viljalõikamise sirpe on Eestist leitud küll vaid üks, ent seda tüüpi sirbid olid levinud kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, küllap siis ka vähemalt Eesti rannikul. Peale odra, nisu ja kaera kasvatati ilmselt ka lina. Seda näitavad leitud luust tööriistad, mida tõenäoliselt kasutati linatöötlemiseks.

pildil: pronkssirp Harjumaalt Raasikult

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/037a.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud