Savinõud

kaardile

1100 eKr

Nooremal pronksiajal valmistati kaht tüüpi savinõusid.
Peenkeraamika nõud tehti peeneteralisest savimassist ja nende pinda siluti või lihviti hoolega. Niimoodi valmistati ümara põhjaga kausse, lameda põhjaga potte ja väikesi kaksikkoonilisi tasse. Mõnele nõule tehti tõstenapad või kõrvad. Pooltel juhtudel on nõude ülaosa kaunistatud sälkude, joonte või augukestega.
Jämekeraamika nõud on kivipurrusegusest savist tehtud suured paksude seintega vähepõletatud ämbri- või tünnikujulised potid. Jämekeraamika nõud on rohmakama pinnaga, mõnikord kaetud tekstiilivajutusega. Nõu ülaosa kaunistati sageli ümmarguste lohkudega. Tehti ka riipeid.
Mujal Euroopas levinud enne põletamist vedela saviga kaetud krobelise pinnaga — varbitud pinnaga — nõusid on Eestis leitud peamiselt Asvast. Asva asulast on üldse leitud väga palju noorema pronksiaja keraamikat — isegi üle 32 000 tüki. Nende hulgas on palju näiteid lisaks varbitud nõudele ka peen- ning jämekeraamikast. Asva keraamika vormides ja ornamendis võib leida palju mõjutusi Kesk-Euroopast ja Skandinaaviast, kuid need jäävad siiski piisavalt erinevateks ja sobivad esmajoones kokku ikka kohaliku kultuuriga.

pildil: pronksiaegne savinõus Asvast

 

Allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

Pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pildid/031b.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud