Savinõud

kaardile

459

Keskmise rauaaja ja viikingiaja (aastad 450—1050) savinõud on üldiselt ühesugused. Peenkeraamilised nõud olid rohkem levinud Põhja- ja Lääne-Eestis. Need olid enamasti sööginõud, mis olid tehtud liivaga segatud savist. Peenkeraamilised potid ja kausid olid enamasti sileda mõnikord isegi läikiva pinnaga. Põhja-Eestis kaunistatid neid savi sisse veetud mitmesuguses paigutuses triipudega ning mõigaste ja omapärase silmornamendiga. Lõuna-Eestis oli peenkeraamikat vähem. Eriline kaunistusvõte oli lohunditest ja täketest moodustatud ornament. Enamik nõudest oli siiski ilma kaunistusteta.
Jämekeraamilised nõud on tehtud jämeda liivaga või kivipurruga segatud savist. Nii on valmistatud suuremad ja lihtsamad potid, kus valmistati ja hoiti toitu. Jämekeraamika oli rohkem levinud lõunapoolses Eestis (rõuge tüüpi keraamika), kus ta oli ka rohmakamalt valmistatud kui põhja pool. Mõnikord olid sellised nõud kaunistatud sõrmedega märga savisse tehtud näpiornamendiga. Selline kaunistusviis oli eriti levinud Lätis. Huvitavad on potid, mille ülaservas on rida seina läbivaid auke. Arvatakse, et need hoidsid kaanega nõus hoitud toitu hallitamise eest.

pildil: savinõu Lindora kääbaskalmistust

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/kraud/pildid/061a.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud