Viikingiaja külad

kaardile

802

Enamik viikingiaja küladest paiknes siiski linnusest eraldi. Viljandi lähedalt Aindust on näiteks leitud viikingiaegse väikese küla kultuurkiht, mis sisaldas nõge, põlenud kive, loomaluid, savinõukilde, nuga, naasklit, õngekonkse ja muid väikseid metallesemeid.
Mitmes asulas on siiski säilinud ka elamute jäänuseid. Elamud olid viikingiajal üheruumilised ristpalkhooned, milles oli kütmiseks kerisahi. Ka varem kasutatud kerisahju eelkäija lihtne leease ei kadunud ning see tehti ahjusuu ette, nii et seal sai toitu valmistada. Palkseinad olid saviga tihendatud, ka põrand võis olla savist tambitud. Kerisahjud on viikingiaegsetest majadest tänaseni kõige paremini säilinud osa. Neid on leitud paljudest tolleaegsetest asulatest, mis näitab, et kerisahjud olid viikingiajal juba tavalised. Kerisahi võis olla üsna suur, võttes enda alla kuni viiendiku hoone põrandapinnast.
Lisaks kerisahjudele on leitud ka lihtsamaid kividest laotud koldeasemeid. Need võisid olla maasse süvendatud ning ääristatud kividega ning ka püstiste paeplaatidega. Üks selline oli pealt kaetud savikihiga, mis võib viidata algelisele savivõlvile.

pildil: näpiornamendiga savinõukild Olustvere asulakohalt

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/nraud/pildid/071b.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud