Jaroslav Targa sõjaretk Tartusse

kaardile

1030

Tartu oli asustatud juba enne Jaroslavi tulekut. Asudes parimal Emajõe-ületuskohal Põhja- ja Kagu-Eesti vahelisel teel, oli Tartul strateegiline tähtsus. Lisaks viis Tartust ka veetee Pihkvasse.

Tartu viikingiaegsest asustuskihist on leitud näiteks sepikoja jäänused, milles oli jälgi pronksehete valamisest. Nn. Jurjevi perioodil kasvas asula märgatavalt. Tartu muinasaegne kultuurkiht pärinebki suures osas sellest ajast.

Leitud on palju loodevenepärast kedrakeraamikat ja mõned hoonejäänused. Eestis haruldased on Tartust leitud Kiievi-Vene päritoluga esemed, nagu savist glasuuritud lihavõttemunade katked, kirvekujuline amulett, roosast kiltkivist värtnakedrad ning ristike ning Vene vürstide varjaagidest družinnikute skandinaaviapärased nooleotsad.

pildil: XVII sajandi joonistus Kiievi suurvürst Jaroslav Targast

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud