Ülestõusu mahasurumine

kaardile

10. oktoober 1560

1560. aasta oktoobri keskpaiku otsustas Läänemaa stiftifoogt Christoph von Münchhausen, endise Saare-Lääne piiskopi Johanni vend, ülestõusnud Koluvere all puruks lüüa. Huvitav on siinjuures see, et ilmselt asus ka Münchhausen esialgu Koluveres, mida talupojad piirasid, kuid lahkus sealt millalgi enne oktoobri keskpaika ja asus ülestõusust haaramata aladel vägesid koguma. Regulaarvägesid sai ta kokku 60 ratsanikku, mida ülestõusnute alistamiseks oli aga ilmselt liiga vähe.

Seetõttu kasutas Münchhausen sõjakavalust: Lihula juurest teele asunud, sundis ta endaga kaasa tulema sealseid talupoegi, kes ilmselt ülestõusuga ühinenud ei olnud. Võimalik, et talupojad tulid temaga üksnes hirmust selle ees, et ka neid vastasel juhul karm karistus tabab, kuid samuti võiks pidada tõenäoliseks seda, et tegemist võis olla Münchhausenile ja hertsog Magnusele ustavate tegelasega, kes kuu aega varem olid ära hoidnud Lihula rüüstamise.

Münchhausen saatis Lihula talupojad oma teistest vägedest ettepoole ja nood pidid teesklema, nagu tuleksid Koluvere piirajatele appi. Piirajad jäidki sõjakavalust uskuma ning seetõttu tabas neid Lihula talupoegade ja Münchhauseni vägede ühisrünnak ootamatult. Renneri sõnul võeti nad "kahe tara vahele", mis ilmselt tähendab seda, et talupojad jäid kahe väesalga (Lihula talupoegade ja Münchhauseni ratsanike) vahele. Ülestõusnud said lüüa ning neid langes umbes 70. Võimalik, et kokku langes talupoegi aga 200, sellist arvu mainitakse ühes hertsog Magnuse kirjas.

Talupoegade kuningas ja ilmselt ka mitmed teised juhid võeti aga vangi. Kõik see toimus enne 17. oktoobri õhtut, mil Münchhausen juba Kuressaarde saabus. Herbert Ligi on arvanud, et otsustav lahing toimus kas 14. või 15. oktoobril.

Ka vangistatud kuningas viidi ilmselt Kuressaarde, kus Münchhausen lasi ta Renneri andmetel neljaks kiskuda. Teisi ülestõusnute juhte olevat ka ratta peal hukatud. Sellega oli Lääne- ja Harjumaa talupoegade ülestõus läbi, jäädes viimaseks ulatuslikumaks talupoegade sõjaliseks väljaastumiseks Eestis enne 18. sajandi lõppu. Olukord maal jäi siiski rahutuks ning ka 1561. aastast on teateid talupoegade vastalisusest aadlikele ja maaisandale. Kui palju oli seal hirmu uue ülestõusu puhkemise ees ja kuivõrd talupojad toona tegelikult vastu hakkasid, jääb ebaselgeks.

Ebaselge on ka see, kui palju talupoegi ülestõusus osales. Ordumeister Kettleri 8. oktoobri kirjas on mainitud arvu 4000, mida võib aga pidada ilmseks liialduseks. Võimalik, et Koluveret piiras mõnisada talupoega, täpseid andmeid ei ole aga kusagilt võtta.

Allikad: Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Tallinn, 1995; 2006.

Herbert Ligi. Eesti talurahva olukord. 1961.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kõrts
  • matkamine
  • mõis
  • tulease