Leivakõrvane

kaardile

1060

Koduloomade liha oli toidus üsna tähtsal kohal. Nagu hiljemgi ei söödud ilmselt ka muinasajal eriti värsket liha, vaid seda soolati ja kuivatati. Arvestades seda, et muinasajal ei olnud sool väga kättesaadav, siis ilmselt sel ajal liha pigem kuivatati. Metsloomade liha oli luuleidude järgi vähetähtis toiduaine. Ainult kõrvalistel ja hõreda asustusega aladel peeti jahti rohkem. Enam oli levinud kalapüük ja seda nii sisemaal kui mere ääres. Kala säilitati tõenäoliselt vinnutamise abil.
Erinevalt leivast, mida küpsetati kerisahjus, valmistati muud toitu leel, lahtisel koldel. Toidu valmistamiseks ja söömisel kasutati savinõusid. Muinasaja lõpul tehti süüa ka metallnõudes. Toitu kas keedeti, hautati või küpsetati.
Vee asemel, mida võeti allikatest ja lahtistest veekogudest ning millest oli oht saada tõbesid, joodi ilmselt juba muinasajal pigem erinevaid keedetud teraviljajooke, näiteks õlut ja taari. Õlu ja hapendatud jahujook taar olid arvestatavad ka leivakõrvasena. Õlu oli ainus joovastav aine muinasaegses Eestis ja üsna suure tähtsusega. Õllega maksti näiteks makse. Lisaks joodi ka teisi jahujooke, kalja, hapupiima ning kasemahla.

pildil: Savinõu Lõhavere linnuselt

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/nraud/pildid/071g.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool