Hilisrauaaegne küla

kaardile

1065

Hilisrauaaja külad oli mõistlik rajada põldude ning mõne veekogu lähedusse. Nii oli igapäevane tööpaik ja joogivesi lähedal. Hilisrauaajal rajatigi palju uusi külasid.
Külade hooned olid enamasti üksteisele väga lähedale ehitatud. Elumajaks oli ühetoaline akendeta kerisahjuga rõhtpalkmaja, mida kasutati nii elamu, sauna kui rehena. Maja pindala võis olla kuni 25 m². Kerisahju suu ees oli tavaliselt lahtine leease. Kõrvalhooneteks olid aidad ja laudad. Aitades hoiti eelkõige talvist toiduvaru, aga ilmselt ka riideid.
Külade suurus kõikus üpris palju. Oli vaid paari perega külasid, aga ka mitmekümne perega külasid. Keskmiselt elas ühes külas kuni kümme peret. Külade kõrval oli ka üksiktalusid. Eriti Lõuna-Eestis oli neid rohkem.

kaardil: Taani hindamisraamatu järgi Põhja-Eesti suurim, Tõrma küla Virumaal

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool