Ühiskonna eliit

kaardile

1066

Rauaaja lõpu aegne eliit kujunes Eestis välja XI sajandi asustusmuutusega, kui tekkisid uued kihelkonnad ja linnused. Samal ajal suurenenud välisoht sundis moodustama endisest suuremaid kihelkondi ning lõpuks neid maakondadeks ühinema. Rahvastiku kasvu ja asustuspildi muutusega kaasnes pealikel vajadus tootmise otsese kontrollimise asemel seda maksustada. Selleks võeti kogu Eestis kasutusele põllumaa mõõduühik adramaa.
Andmed hilisrauaaegse Eesti eliidi kohta pärinevad enamikus Läti Henriku Liivimaa kroonikast ja sealgi pole nende täpsemal kohal ühiskonnas kuigi pikalt peatutud. Henrik kutsub eesti ülikuid erinevate nimedega, nagu juhid, pealikud, vanemad, rikkad, õilsad ja paremad. Ainus, mis sellest sõnarohkusest välja lugeda saab on see, et Henrik ei pidanud eesti pealikke päris kuningateks. Seda sõna kasutas ta Lääne-Euroopa ja Vene valitsejate kohta. Samas kasutasid eestlased ise oma kihelkonnavanemate nimetamiseks ilmselt just kuninga sõna. Kihelkonnavanemate võimu ulatuse kohta ei saa Henriku käest palju teada. Näiteks räägib ta Lembitu külast, kuid ei seleta, kas see tähendab Lembitule kuuluvat küla, küla, kus Lembit oli vanemaks või lihtsalt küla, kus Lembitu elas.

pildil: Lembitu kuju Suure-Jaani Vabadussõja mälestussambal

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool