Hilisrauaaja sõjandus

kaardile

1068

Sõna „malev" kasutab Läti Henrik oma kroonikas eestlaste sõjaväe nimetamiseks. Tavaliste sõjaretkede malevate suurus võis olla kuni viissada meest, enamasti veel vähem. Muistse vabadusvõitluse ajal aga koondati mitme maakonna meestest ka palju suuremaid malevaid. Suurim neist olevat enamikust Eesti maakondadest kogutud Madisepäeva lahingu jaoks, kus Henriku järgi osales 6000 eestlast.
Hilisrauaaja tavalisim relv oli oda, seda nii torke- kui ka viskerelvana. Veel kasutati relvadena kirveid ja vibusid. Vibunoolte otsad valmistati enamasti rauast, vibukaare pikkus võis olla üle pooleteise meetri. Rikkamad mehed said endale lubada ka mõõku. Hilisrauaaegsed mõõgad olid kaheteralised ja kuni meetri pikkused. Mõõk oli enamasti ratsaniku relv. Henriku kirjelduste järgi kasutasid eestlased ka puust kilpe.
Eestlaste relvad sarnanesid naabermaades kasutatutega. Näiteks olid kogu Põhja-Euroopas levinud Reini äärest pärit mõõgaterad. Samas olid muinasaja lõpu relvad juba enamikus koha peal valmistatud. Saaremaal oli jõutud juba ka mõõgaterade tegemiseni. Relvad olid lisaks tapariistadele ka staatusesümbolid. Enamik leitud hilisrauaaegseid relvi on näiteks saadud kalmetest, kuhu need on omanikule kaasa pandud. Lääne-Eesti ja Sakala kalmetest on leitud ka hobuseriistu.

pildil: mõõk Saaremaalt Tõllustest

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/nraud/pildid/722a.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool