Hõbeaarded

kaardile

1069

Hilisrauaaegsed aarded on olnud tavaliselt peidetud elamu alla või küla alale. Hõbeaardeid on peitnud enamasti suuremate külade elanikud. Eriti palju peideti oma vara XIII sajandi alguse sõdade ajal ning kuna sageli said vara omanikud ise surma või olid sunnitud kodust lahkuma, jäidki aarded maa sisse. Võrreldes Ojamaa ja Rootsiga on Eestist hõbemünte leitud vähem, kuid näiteks Soome, Läti ja Leeduga võrreldes rohkem. Lätist ja Leedust on seevastu leitud rohkem hõbedakangikesi.
Eestist leitud hõbemündid on pea kõik löödud Lääne-Euroopas, iseäranis Saksamaal ja Inglismaal. Skandinaavia münte on juba palju vähem. XII sajandist alates on aaretes rohkem hõbeehteid kui münte. Muinasaja lõpu aardeid on kõige rohkem leitud Põhja-Eestist, eriti Tallinna ümbrusest. Suurim hilisrauaaegne aare leiti Harjumaalt Koselt, kus oli üle 1700 mündi, peamiselt Saksamaalt. Selle aarde mündid sarnanevad Rootsist leitutega ning on ilmselt viiteks Harjumaa sidemetele Ojamaaga.

pildil: Kohtla-Käva aardeleid

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://www.hot.ee/arheoloogmust/kohtlakava.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool