Sepad

kaardile

1075

Sepad olid hilisrauaajal juba üsna spetsialiseerunud käsitöölised. Esimeste sellistena on seppade nimetus kandunud ka teiste käsitööharude esindajatele: puusepp, pottsepp, ratassepp jne. Keerulisim sepatöö haru oli relvasepis. Relvade tagumine oli kõige paremal järjel Saaremaal, kus sai kogemuste saamiseks kasutada sidemeid Ojamaa ja Kuramaaga.
Rauda saadi sepatöö jaoks seda kohalikust soo- ja järvemaagist sulatades. Eestis on säilinud suured šlakikuhelikega alad, kus on sulatatud suurel hulgal rauda. Üks suurimatest sellistest piirkondadest on Põhja-Saaremaal Mustjala kihelkonnas. Seal asub nelja küla alal kilomeetrite pikkuste vöönditena suuri šlakikuhilaid, mis on ümarad, kuni ühe meetri kõrgused ning 8-15 meetrise läbimõõduga.
Rauda toodeti maaki saviahjudes põletades. Suure kuumuse saavutamiseks kasutati eelnevalt miiliaukudes valmis põletatud puusütt. Šlaki väljalaskmise järel jäi ahju põhja toorraud, mida tuli separaua saamiseks veelkord kuumutada ja sepistada.
Saaremaa rauasulatuskohtade jäänuste järgi võib öelda, et rauasulatamine oli muinasaja lõpus omandanud seal juba tööstuslikud mõõtmed. Rauda läkski saarlastel palju vaja: laevaehituses neetide valmistamiseks ning relvade ja ka põllutööriistade tootmiseks arvukale rahavastikule.
Rauda on peale Saaremaa sulatatud ka mujal Eestis. Suuremad keskused on Virumaal, Ida-Eestis Peipsi kandis ning Harjumaal.

pildil: joonistus muinasaegsest rauasulatusahjust

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/7rauaaeg.htm


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool