Lõunapoolsed maakonnad: Sakala

kaardile

1206

Sakala oli üks Eesti tugevamates ja mõjukamatest maakondadest. Sellesse kuulus kuni kuus kihelkonda. Sakala keskus oli Viljandi ning Sakalas asus ka Lembitu Lõhavere (Henriku kroonikas Leole) linnus. Maakonda kuulusid ka praegu Lätti jäävad Ruhja ja Härgmäe ümbruse alad. Sakala piirideks olid põhjas Navesti (toona ilmselt Pala või Paala) jõgi, idas Võrtsjärv ja Väike Emajõgi, lõunas Säde jõe põhjakalda alad. Läänepiir ei olnud ilmselt kindlalt paigas. Põhiasustus lõppes Sakala kõrgustikuga, kuid ka sellest mere poole jäävad alad võisid olla maakonnaga seotud. Lõuna-Eestis olid kihelkonnad ilmselt mõnevõrra nõrgemini eristunud kui Põhja-Eestis. Vähemalt ei tee Henrik neist nii palju ja selgesõnaliselt juttu. Sakala kihelkondadest on kroonikas nimeliselt mainitud vaid üks — Alistekund. Lisaks Halliste kihelkonna aladele kuulusid sellesse ka Karksi ja hiljem lätistunud Ruhja kihelkonna alad. Hõredalt asustatud Saarde kihelkonna alad võisid olla Alistekunna tagamaaks. Helme, Tarvastu ja Paistu kihelkondade aladel olid ilmselt neile vastavad muinaskihelkonnad. Maakonnakeskuse Viljandi ümber oli samuti kihelkond, mis hõlmas ka Kõpu kihelkonna idaalasid. Sakala põhjaosa, kus asus Lembitu Lõhavere linnus oli ka eraldi kihelkond, millest hiljem sai Suure-Jaani kihelkond.

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool