Lõunapoolsed maakonnad: Ugandi

kaardile

1207

Sakalast idas asus Ugandi, mis oli samuti suur ja oluline maakond. Ugandi oli moodustunud tartumurdelise hõimuala maadest. Ka Ugandi koosnes kuni kuuest kihelkonnast, mille nimesid pole Henriku kroonikas otseselt mainitud. Maakonna keskus oli Otepää, oluline oli ka Tartu (muinasnimi Tarbatu). Tartu ümbrus lõuna pool Emajõge moodustas kihelkonna, kuhu kuulusid Tartu-Maarja kihelkonna Emajõest lõuna pool asuvad alad ning osad Nõo ja Kambja kihelkondadest. Emajõest põhja pool Äksi, Maarja-Magdaleena lõunaosa ning Tartu-Maarja põhjaosa aladel asus Jogentagana või Jõgentagana kihelkond, mis võis olla üks Kesk-Eesti liitumata kihelkondadest, olla Ugandiga Tartu kihelkonna kaudu seotud või olla hoopis Ugandi ja Tartu kihelkonna osa. Otepää ümbruses asus kihelkond, mis hõlmas Otepää kihelkonna ala ning suurt osa Rõngu ja osa Kambja kihelkonnast. Muinaskihelkond oli ilmselt ka hilisemate Rannu ja Puhja kihelkondade alal ning samuti oli muinaskihelkond ka Sangaste kihelkonna alal, mille juurde kuulusid veel ka osad Karuse ja Hargla kihelkondadest. Võnnu kihelkonna ja Räpina kihelkonna põhjaosa oli samuti eraldi piirkond, mida on pakutud tähistama Soopoolitse nimi. See et ka Kodavere ala põhja pool Emajõge on samanimeliseks peetud, ei pruugi olla vastuoluline, sest samade nimedega alad on ju teada ka Rävala ja Virumaa piiril — Rebala. Soopoolitse osad nii põhja kui lõuna pool Emajõge on kultuuriliselt olnud üsna sarnased, kuigi üks ilmselt kuulus Ugandisse ja teine ilmselt mitte.
Eesti kaguosa, hilisem Võrumaa tõenäoliselt Ugandisse ei kuulunud. Võrumaa aladelt pole leitud hilisrauaaegseid asustusjälgedega linnuseid. Võib oletada, et hilisrauaajal ei olnud seal ka kihelkondi ja nii ei saanud need alad Ugandisse kui kihelkondade liitu kuuluda. Teisest küljest aga, kui võtta Henriku kroonikat sõna-sõnalt, siis olevat Ugandi piirnenud otse Pihkva valdustega. Võib-olla siiski oli Võrumaal kihelkondi või olid need tekkimas, aga Henrik ei pidanud neid oluliseks mainida? Kas kirikukihelkondade Vastseliina, Rõuge, Põlva, Räpina, Kanepi ja Urvaste taga võib peituda mõni muinaskihelkond? Läti Henrik on kirja pannud kohanime Valgatabalve, kuid see ei pruukinud olla külast enamat. Selge on see, et võrumurdeline elanikkond erines Ugandi tuumikala tartumurdelisest rahvast ja oli seega ka maakonda kuuludes eriseisus. Võrumaal ei olnud mujal tavalisi suuri külasid, vaid elati peamiselt hajataludes. Ka Läti Henrik räägib neist kirjutades ainult kui „külakestest". Sealne rahvastik oli keeleliselt ja kultuuriliselt seotud Pihkvamaa ja Kirde-Läti rahvastikuga.

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool