Asutatakse Eesti Kirjameeste Selts ja mitmeid kultuuriseltse

kaardile

1871

EKS seadis enda eesmärgiks eesti keele ja kirjanduse arendamise, üleriigiliselt rajati aga arvukalt kultuuriseltse, mis tegelesid koorilaulu, pillimängu, teatri või muude sarnaste ühistegevustega.

1871. aastal asutati Tartus Jakob Hurda ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi juhtimisel Eesti Kirjameeste Selts, mille peamiseks ülesandeks pidi olema eesti keele ja rahvaluuleteaduse edendamine ning eesti rahvale vajalike raamatute kirjastamine. Seltsis tehti ka otsus minna üldiselt üle uuele kirjaviisile, millest sai rahva ühtsust ning identiteeti tugevdav tegur. 1873. aastal alustas ilmumist seltsi aastaraamat ning peagi pandi ka alus Eesti Kirjameeste Seltsi raamatukogule ning muuseumile. Organisatsiooni ümber moodustus ka rahvaluulet koguvate korrespondentide võrk, kelle sekka kuulus nii koolmeistreid, üliõpilasi, sulaseid, puuseppasid kui ka koduperenaisi.

1870. aastal pandi algus ka Eesti Üliõpilaste Seltsile ning järgneval kahel aastakümnel tekkis mitmeid eestlaste kultuuriseltse, mille tegevuses oli reeglina esikohal koorilauluharrastus, aga sajandi lõpupoole pandi üha enam rõhku ka mängukooride ehk orkestrite asutamisele. Vaatamata sellele, et pillid olid kallid ning nende mängimaõppimine keeruline, sai puhkpillimäng väga populaarseks, olles mitmete avalike ürituste saatja. Levis ka näitemänguharrastus, kuigi maakohtades puudusid tavaliselt kõige algelisemadki võimalused etenduste lavastamiseks. Eesti rahvusliku teatri alguski tuli ju laulu- ja mänguseltsist „Vanemuine", kus 1870. aastal toodi lavale Lydia Koidula „Saaremaa onupoeg".

(Fotol: Lydia Koidula vahakuju mängib klaverit, taamal karakterfiguurid Eesti esimestest näidenditest).

Maakohtades oli seltsiürituste jaoks soodsaim aeg kevad ja suvi, mil said teoks mitmekesise eeskavaga rahvarikkad vabaõhupeod. Organiseeriti ka ühiskontserte ja maakondlikke laulupidusid. 19. sajandi teisel poolel kujunes saksa avalikkuse kõrvale eesti avalikkus, mida kandsid seltsid ja ajalehed. Kuna poliitilise eneseavalduse võimalus puudus, kontsentreeruti sel perioodil kultuuripüüetele.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadusõjani. Tartu, 2010
Aarelaid, Aili (toim.) Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Tallinn, 1996
Jansen, Ea. Arukaevu, Jaanus. Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Tartu-Tallinn, 1995
Konverentsi „Seltsiliikumine Eestis: eilsest tänaseni" ettekannete teesid. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus. Tallinn, 1993

Foto: http://mulje.ee/Laulupeomuuseum_Tartus


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • teater
  • ülikool
  • vaade