Seltsid Nõukogude Periooldil

kaardile

1965

ENSV-s eksisteerisid formaalsete riigi poolt kontrollitavate organisatsioonide kõrval siiski ka rahva omaalgatuslikud väiksemad seltsid, mis olid keskvõimu kontrollist suhteliselt vabad - peamiselt koondasid need ühiste elualade või huvidega inimesi.

Eesti NSV-s eksisteerisid peamiselt formaalsed, riigi poolt ette nähtud organisatsioonid, mis võisid olla näiteks poliitilis-ideoloogilised, nagu EKP, ELKNÜ või pioneerid, või formaalsed massiorganisatsioonid, mille tegevuse kontroll kuulus selgelt Moskvale, nagu Punane Rist, ALMAVÜ, või üleliidulised spordiühingud.

Nende liikmeskond võis ametlikes aruannetes ulatuda kümnete tuhandeteni, inimeste tegelik aktiivsus piirdus tihti aga vaid liikmemaksu tasumisena. Üks viimaseid sellist tüüpi organisatsioone Eestis oli 1985. aastal riigi poolt rajatud vabatahtlik karskusselts.

Neile lisandusid ühendused, mis formaalselt olid loodud küll riigi poolt, aga mis kohalikus kontekstis võisid leida niši oma põhimõtete järgi areneva tegevuse legaliseerimiseks. Siia kuulusid näiteks jahimeeste ja kalameeste seltsid, matkaklubid, raamatuühingud, aga ka professionaalsed loomeliidud (näiteks Kirjanike Liidu Tartu osakond) või elukutse-seltsid nagu psühholoogide selts või inseneride klubid. Need olid loodud küll riigi poolt, aga kontroll nende üle oli piisavalt nõrk, et nad võisid suurel määral omandada vabatahtlikele ühendustele iseloomulikke jooni.

Eksisteersid ka kodanike vabatahtlikkusel põhinevad ühendused. Nende hulgas leidus esiteks legaalseid kultuuri ja ajalooga seotud seltse või taidlusringe, luuleklubisid, looduskaitse või muinsuskaitsega tegelevaid seltse, kodu-uurimise huvilisi, orientaliste, aiandusest või mesinduses huvitatuid, kõrgkoolide filmiklubisid või kunstikke ja fotograafe ühendavad loomingulised liidud. Viimastele lisandusid aga illegaalsed organisatsioonid, millest mõned võisid olla näiteks võimude poolt ideoloogiliselt kõlbamatuteks tunnistatud. Eksisteerisid ka paljud lasteorganisatsioonid, mis olid formaalselt pioneeride maja juures, aga tegelikkuses arendasid ideoloogiakauget tegevust, näiteks skautlust ja kunsti- või loodushuvi. Mitmepalgeliseks osutus ka komsomol, kus organiseeriti ideoloogilisi kasvatustöö sildi all kõikvõimalikke üritusi. Üldine reegel nõukogudeaegsete organisatsioonide puhul on, et mida poliitikakaugem ning geograafiliselt keskusest eraldatum (lokaalsem) oli ühendus, seda vabamad olid ka selle tegevuspiirid.

Vahtre, Sulev (toim.) et al Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Aarelaid, Aili (toim.) Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Tallinn, 1996
Konverentsi „Seltsiliikumine Eestis: eilsest tänaseni" ettekannete teesid. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus. Tallinn, 1993

Foto:http://pildid.wordpress.com/2010/08/04/koeru-kauplus-ja-pioneerid/

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • teater
  • ülikool
  • vaade