Seltsid taasiseseisvunud Eestis

kaardile

1991

1990. aastate alguses toimus seltside ja ühenduste arvu suur kasv ning need omasid tähtsat rolli aktiivse kodanikuühiskonna taastumisel Eestis.

1991. aastal tabas seltsiliikumist küll mõningane šokk, sest koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ning iseseisvuse taastumisega kaotas kodanikualgatus enda keskse motivatsiooni tagada alternatiivsete ehk mitteametlike institutsioonide abil eestlaste rahvuslik ellujäämine ja identiteet, sest see sai Eesti riigi ülesandeks.

Lisaks kaotasid seltsid enda finantsilise heaolu, sest liberaal-turumajanduslik orientatsioon ei võimaldanud kodanikualgatuse turgutamiseks enam suuri riiklike dotatsioone. 1990. aastate alguses toimus siiski seltside ja ühenduste arvu suur kasv - viimaseid tekkis aastas juurde 400-500 - ning need omasid tähtsat rolli aktiivse kodanikuühiskonna taastumisel Eestis.

Aarelaid, Aili (toim.) Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Tallinn, 1996
Konverentsi „Seltsiliikumine Eestis: eilsest tänaseni" ettekannete teesid. Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus. Tallinn, 1993

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • teater
  • ülikool
  • vaade