Seletus Eesti riiklikust rippumatusest

kaardile

19. mai 1919

Juba järgmisel päeval pärast avaistungit alustas Asutav Kogu sisulist tööd. Esimeseks suuremaks ülesandeks sai deklaratsiooni „Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" koostamine. Vajadus selle järele tulenes tõsiasjast, et välismaailmas puudus lugupidamine Eesti Vabariigi vastu ega mõistnud selle olemust ja riikluse aluseid. Liikusid kuulujutud, et riigi loomise taga on ainult mõnede üksikute parteide liidrite omakasu ning levis arvamus, et võimul on poolenamlik valitsus. Eriti tugevnesid need jutud pärast Asutava Kogu valimisi, kus vasakpoolsed saavutasid suure edu. Seletus pidi need kuulujutud ümber lükkama.

„Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" valmis iseseisvusakti väljatöötamise komisjoni töö tulemusena ning see võeti Asutava Kogu poolt vastu 19. mail. Dokumendis oli esitatud läbilõige Eesti rahva ajaloost alates 20. sajandi algusest ning Eesti ja Venemaa seniste suhete analüüs. Leiti, et enamlaste võimu alla langenud Vene riigiga ühendusse jäämine olnuks samaväärne enesetapuga, samas sooviti, aga vene rahvaga edaspidi elada heas naabruses ja sõbralikus läbikäimises.

Tekstis viidatakse 1918. aasta 24. veebruari iseseisvusmanifestile, millega „katkes lõplikult riiklik side Eesti vabariigi ja Venemaa vahel" ja Eestist sai „iseseisev rippumata demokraatlik vabariik". Seega kinnitati Eesti riigi rahva soovi lüüa lahku Venemaast ning rajada rahvaste enesemääramisõigusele tuginedes omariiklus.

Eelkõige oli deklaratsioon suunatud välismaailmale, aga see omas rolli ka siseriiklikult, sest dokumendi vastuvõtmine viidi läbi suure pidulikkusega. Otsustati, et seletused saadetakse laiali kõikidesse asutustesse, koolidesse ja omavalitsustesse ning loetakse seejärel ka kirikutes ja koolides ette. Seega võib seda võrrelda lausa iseseisvusmanifestiga, mis tõepoolest oli 1918. aastal olnud väheste inimeste looming, „Seletus Eesti riiklikust rippumatusest" oli aga kinnitatud kogu rahva poolt valitud Asutava Kogu poolt. Vastuhääli deklaratsiooni vastuvõtmisele polnud, kuid kolm baltisaksa saadikut olid hääletamise ajaks saalist lahkunud.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Eesti ja maalim. XX sajandi kroonika. I osa. Eesti Entsüklopeediakirjastus AS. Tallinn, 2002

Foto: http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/19/19_122.jpg


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool
  • ring
  • teater
  • vaade