Vene administratsioon Narvas

kaardile

1560

Halduspiirkondi nimetati Venemaal ujezditeks ning neid loodi Liivimaale kolm tükki: Tartu, Narva ja Pärnu. Need olid omakorda jaotatud väiksemateks haldusüksusteks, millel olid omad keskused, tavaliselt linnuste näol. Kahjuks on Narva ulatuse kohta neist kõige vähem teada.

Venelaste poolt vallutuse alade halduskeskusteks olid linnad ja olulisemad linnused. Nendesse määrati ametisse vojevoodid, sõjapealikud ja djakid. Eelkõige vojevoodid ja loomulikult ka sõjapealikud olid militaarsed ametikandjad, kes täidavad aga ka tsiviilülesandeid. Djakid tegelesid aga ainult tsiviilküsimustega. Linnade olulisust Moskva võimu silmis võib aimata selle järgi, kui mitu vojevoodi nendesse ametisse nimetati. Liivimaa alal on neid kõige enam olnud peamises administratiivkeskuses Tartus, kus neid teenis korraga kuus, Narva oli üpris prominentne keskus viie vojevoodiga.

Vojevoodide näol oli tegu kõrgemate sõjaliste ametnikega. Liivimaal hakkasid nende töösse lisanduma mitmed tsiviilasjad. Nende kõige tähtsamateks ülesanneteks oli kohalike keskuste kaitse organiseerimine ning kindlustuste korrastamine, nad pidid aga ka armee eesotsas lahingusse minema. Vojevoodid on pidanud aga tegelema ka õigusküsimustega ning korraldama diplomaatilisi suhteid, mille juurde kuulus ka Liivimaad läbivatel välisdelegatsioonidel silma peal hoidmine. Vojevoodid pidid saatma Moskvasse raporteid, aga neid on säilinud üpris vähe, nii et tänapäeval pole nende töö üksikasjad selged. Narva linnarae tegutsemise jätkumisest venelaste võimuperioodil andmeid pole.

Djak oli kohaliku kantselei kõrgeim ametnik ja kogu regionaalne asjaajamine ning tsiviiladministratsioon oli tema vastutusel. Selle juurde kuulusid mitmeid majanduslikud küsimused, õigus- ja finantsprobleemid. Djakide puhul oli selgelt tegu haritumate inimestega: nad oskasid kindlasti kirjutada, mida vojevoodid reeglina ei osanud. Nende arv varieerus samuti linnati. Djakid pärinesid reeglina alama aadli seast, mis 16. sajandil, mil Vene bürokraatia laienes, saavutas suurema tähtsuse.

Tender, Erik et al. Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940
*informatsioon TÜ dotsent Enn Küngi ainest „Eesti varauusaja ajalugu"*


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kivid
  • nool
  • ring
  • sild
  • tulease
  • tuletorn
  • vaade