Jesuiidid saabuvad Tartusse

kaardile

märts 1583

Kuus jesuiiti jõudsid Tartusse 1583. aasta 19. märtsil ning linn jättis neile vaatamata sõjapurustustele hea mulje. Hiljem mainisid nad, et ühe kardinali arvates meenutavat selle ilus asukoht Firenzet. Jesuiitide tulekust teavitati raadi ja kodanikkonda kuningliku kirjaga juba jaanuaris - ühtlasi anti teada, et neil on kavas asutada Tartusse oma kolleegium. Luterlik raad üritas tülisid preestritega vältida: neile korraldati pidulik vastuvõtt, mille juurde kuulusid ka kingitused. Suhted luteri pastoritega kujunesid aga märksa teravamaks. Kui päev pärast jesuiitide saabumist nimetas kohalik kirikuõpetaja neid kantslist hoorasokkudeks ja sohilasteks, ei osanud ta arvata, et nimetatud istuvad juba kirikuliste hulgas.

Kohalik ametnik andis käsu avada kõigi Tartu kirikute uksed, et jesuiidid saaksid endale meelepäraseima välja valida. Uued preestrid ei soovinud (tänapäevaks hävinud) Maarja kirikut, mille poolakad olid üle võtnud, ja ka mitte Jaani kirikut (pildil), sest nad ei tahtnud linnarahvas kadedust äratada, ning valisid Katariina kiriku, mis oli varem olnud eestlaste ja nende luterlike jutlustajate käsutuses. Sellega oli seotud ka ruumikas klooster, mis oli varasemal ajal mahutanud 70 nunna, ning ka kaks läheduses paiknevad maja. Püha Katariina tsistertslaste klooster, mille jesuiidid üle võtsid, oli arvatavasti rajatud 13. sajandi lõpus ning asus Toomemäe kõrval, Jakobi värava läheduses (umbes tänapäevase pubi Krooks asupaigas).

Jesuiitide töötingimused olid mõneti rasked: nad kurtsid, et neil tuleb hingeõnnistust anda neljale rahvusele: sakslastele, eestlastele, venelastele ja poolakatele - esimesed olid peamiselt linnakodanikud, teised talupojad, kolmandad kaupmehed ja neljandad sõdurid. Aprillikuus saabus üks Poola jesuiit, kes võttis enda rahvuskaaslaste jumalateenistused enda peale ning samal ajal alustati ka eestlastele tõlgi vahendusel jutlustamist. Algusest peale keskenduti just eestlastele ja sakslastele, sest poolakad juba olid suuremalt jaolt katoliiklased ning venelastes nähti õigeusklike skismaatikuid, kelle pööramine ei tõotanud kujuneda raskeks. Nii oli misjonitöö raskuspunktiks saksa kodanikkond ja eestlastest talurahvas.

Helk, Vello. Jesuiidid Tartus. Tartu, 2003
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn, 1999

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • kool
  • nool
  • tulease