Hiiumaa muinasaeg

kaardile

600

Üleminek viljelevale majandusele leidis Hiiumaal aset usutavasti samal ajal kui Mandri-Eestiski: noorema kiviaja lõpuosas, umbes 1800. aastat e.m.a. Sellele näib osutavat tolleaegsete asustusjälgede kaugenemine vahetust mererannast, kus tegeleti eelkõige hülgeküttimise ning kalapüügiga. Nii oli nooremaks pronksiajaks (umbes 1000-500 aastat e.m.a.) Hiiumaal välja kujunenud ilmselt põhiosas maaviljeluslik kogukond, kes - nagu ka Mandri-Eesti põhja- ja lääneosa ning Saaremaa elanikud - matsid oma surnuid kivikirstkalmetesse.

Vanema rauaaja (umbes 500 e.m.a.-50 m.a.j.) asustuse jälgi on leitud peale Kõpu poolsaare veel Pühalepa külast. Selle perioodi asustusest räägivad kõige kindlamini aga kalmed Metsakülast, Kiduspelt ja Suurepsi külast. Iga pere mattis enda surnud sel perioodil nähtavasti enda eluhoonete lähedusse. Kahjuks on arheoloogilised andmed Hiiumaa kohta ajavahemikus 1.-10. saj m.a.j. äärmiselt napid, nii et Rooma- ning keskmine rauaaeg, on saare ajaloo osas meile üpris tundmatud. Kinnitust noorema rauaaja asulakohtadest (umbes 1000-1200 m.a.j.) on teada muinaspõldude läbi, mis asuvad Ojakülas, Suurepsis ning Kõpus.

Enamik asustust paiknes muinasaja lõpul Hiiumaa kirdeosas ning usutavasti ei elanud saarel eriti palju inimesi - veel sajandeid hiljemgi on nimetatud Hiiumaad asustamata saareks, kuigi tegelikkuses jälgi hõredast asustusest siiski leidub. Huvitav episood on teada Ojamaa õigusraamatust „Gutalagh", kus räägitakse usutavasti 1. aastatuhande keskel m.a.j. Thielvarsi poegade väljarändamisest Aistlandi (Eestimaa) vastas asetsevale Dagaithi - mis on Hiiumaa saksakeelne nimi - saarele, kus nad olevat ehitanud linnuse, kuid mõne aja pärast rännanud edasi. Saarel võis seega esimesel aastatuhandel paikneda skandinaavlaste sõjalise iseloomuga ajutine asundus.

Hiiumaa müütiline muinaskangelane on Saaremaa vägilase Tõllu väiksem vend Leiger (pildil tema kuju Hiiumaalt), kes läinud endale uut kodu otsima, kui Saaremaa kahele mehele liialt väikseks jäi. Talle oli kõige meelepärasem Hiiumaa, kuhu ta läbi Soela väina rändas. Saarele jõudnud, andis ta müütide kohaselt Hiiumaa erinevatele piirkondadele nende nimed. Elu jooksul saatis Leiger korda arvukalt vägitegusid, kuid langes lõpuks Hiiumaale tunginud raudmeeste vastu võideldes. Leiger olevat maetud kohta, mida kutsutakse nüüd Ristiväljaks.

Kriiska, Aivar. Uut Hiiumaa ajaloost. Kaitseala Teataja, nr 5, 1998
Saar, Endel. Hiiumaa - kiviajast tänapäevani. 2004
Elmar, Vrager. Hiiumaa ja hiidlased: ülevaade saarest ja rahvast. Toronto, 1971

Foto: http://4.bp.blogspot.com/_g5wgxTLthj0/THP7BSi5z3I/AAAAAAAAAAk/1-COvMEuIR0/s320/Leiger.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • tulease
  • tuletorn