Eesti ajutised piirid Põhjasõja ajal

kaardile

1713

Peagi pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist 1710. aastal alustas Vene võim halduslikke ümberkorraldusi. Sel ajal polnud veel sugugi selge, kellele kuulub Põhjasõjas lõplik võit. Venemaa keskvalitsuse eesmärk oli liita Venemaaga vähemasti osa vallutustest Baltikumis. Alad, mille venelased Põhjasõja esimestel aastatel rootslastelt vallutasid, moodustasid esialgu eraldi halduspiirkonna, mille etteotsa nimetati kindralkuberner.

Pärast Tartu ja Narva vallutamist 1704. aastal ühendati vallutatud alad juba varem Venemaa kätte läinud Ingerimaa aladega. Koos Tartu maakonnaga sattus Ingerimaa koosseisu ka Virumaa idaosa, nn Sämi-tagune ala (Kunda jõe tolleaegse nimetuse järgi), mis jäi Eestimaa kubermangust eraldatuks ka pärast seda, kui kogu Baltikum oli langenud Vene vägede kätte.

Sarnaselt Ida-Virumaa lahutamisele Eestimaa kubermangust eraldati 1713. aastal ka Tartumaa Liivimaa kubermangust. Kuni 1722. aastani oli Tartumaa eraldi haldusüksus, oma rüütelkonna, maamarssali, maanõunike kolleegiumi jm institutsioonidega. Riigivõimude esindajana resideerus Tartus komandant, kes allus Narva ülemkomandandile. Olukorras, kus kõigi Baltimaadel vallutatud alade Venemaa kätte jäämine polnud sugugi kindel, loodeti taoliste ümberkorraldustega haarata liitlaste poolt Venemaale lubatud Ingerimaa koosseisus enda valdusesse ka idapoolne Eesti ala.

 

Eesti ajaloo atlas. Tallinn, 2006
Vahtre, Sulev. Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu, 2003

Foto: A.Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andresen, A. Pajur Eesti Ajaloo Atlas 2006 lk 76


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool