Eestlaste asuala ühendatakse üheks kubermanguks

kaardile

1917

Pärast Veebruarirevolutsiooni muutus väga jõuliseks autonoomia nõudmine Eestile, mille muljetavaldavamaks väljundiks oli Eesti Vabariiklaste Liidu korraldatud meeleavaldus Petrogradis, kus osales mitukümmend tuhat eestlast. Kui Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil 1917. aastal määruse „Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", ühendati selle kohaselt Eestimaa kubermang ning Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks kindlapiiriliseks haldusüksuseks, mis ligilähedaselt hõlmas peamiselt eestlastega asustatud alad. Sisuliselt oli tegu Eesti rahvuskubermanguga. 1917. aasta detsembri alguses korraldati Narva linnas, mis jätkuvalt kuulus Peterburi kubermangu, rahvahääletus Eestimaa kubermanguga liitumiseks. Rohkem kui 80% elanikkonnast oli Eestimaaga liitumise poolt ning nii otsustati seda 21. detsembril 1917. aastal ka teha.

Eesti- ja Liivimaa kubermangude uue piiri detailsemaks kindlaksmääramiseks moodustati lepituskomisjon, mis pidi välja selgitama vaidlusaluste territooriumite elanike tahte küsimuses, kummas kubermangus soovivad nad edaspidi elada. Selle ümberkorraldusega muudeti rahvuslikul alusel Baltimaade pikaajalist jaotust, mis oli olnud südamelähedane Balti aadlile ja võimaldanud Vene bürokraatial kohalikke rahvusrühmi üksteise vastu välja mängida. Eesti jagunes iseseisvaiks haldusühikuteks, milleks oli linnad ja maakonnad, vallad ja alevid.

Vastavalt 1866. aasta vallaseadusele oli Venemaal tegu seisusliku vallaga - see tähendas, et valla alla kuulusid ainult talude eramaad, mõisamaad jäid sellest kõrvale. Valla kogukonda kuulusid ainult talupoja seisusest inimesed, sellesse ei kuulunud ei aadel ega kleerus. Seisuslik vald püsis kuni Veebruarirevolutsioonini, mil see muudeti seisusteüleseks ehk kõikseisuslikuks, mis tähendas, et suurenes valla territoorium ja suurenes ka vallaelanike arv, sest sellesse kuulusid kõik inimesed. Ühtlasi võisid vallad ise otsustada, kellega ühilduda, kellest lahutuda ja kuidas piire tõmmata. Seetõttu pole tänaseni selge, mis täpselt 1917. aastal valdades toimus. 1897. aastal oli Eesti territooriumil olnud 366 valda, 20. sajandi alguses nende arv vähenes 351-ni.

 

Eesti ajaloo atlas. Tallinn, 2006
Vahtre, Sulev (toim.). Eesti ajalugu IV. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool