Käbini võimuperioodi algus

kaardile

1956


Eesti NSV juhtkonnas nimetati 1950. aastatel võtmepositsioonidele ka kohalikke Eestis sündinud tegelasi, kellest olulist rolli hakkasid etendama Arnold Green ja Edgar Tõnurist, keda võib Nõukogude aja oludes pidada üpris eestimeelseteks võimukandjateks, kes siinset kultuuri, haridust ja põllumajandust võimaluste piires edendada püüdsid. Nad suutsid oskuslike suhtlejatena vastu seista mitmetele üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva survet. Siiski olid nad selgesti valitseva režiimi ustavad pooldajad. Käbin toetas nende tegevust ning kindlustas sel viisil endale teatud vabameelse valitseja oreooli.

1953. aastal sai EKP Keskkomitee teiseks sekretäriks korralikult eesti keelt valdav Venemaa eestlane Leonid Lentsman. See tähendas varasema tava muutumist: alates 1944. aastast oli EKP Keskkomitee teine sekretär olnud alati venelane, kes oli saadetud Eestisse väljastpoolt ning olnud Moskva nn silm ja käsi. Lentsmanni kõrgele positsioonile tõstmine oli osa Beria rahvusliku kaadri edutamise kampaaniast, mille käigus asuti liiduvabariikide parteilist juhtkonda täiendama kohapealse kaadriga.

Johannes Käbini enda tegevust iseloomustas ülim ettevaatlikkus. Tema vaated olid üsna alalhoidlikud ja muutusid suhteliselt aeglaselt. 1950. aasta märtsipleenumil toimunut õigustas ta elu lõpuni. 1956. aasta EKP Keskkomitee pleenumil, mille peatähelepanu oli Stalini kultuse kritiseerimisel, ründasid seda ka Käbin ja teised endised stalinistid ning represseerimise eestvedajad. EKP liidrite tegevuses nähti Stalini hukkamõistmise valguses siiski vaid mõningaid möödalaskmisi ning liidripositsioonidelt eemaldati vaid kõige käremeelsemad stalinistid. 1950. aastate keskpaigas hakati ümber vaatama varasemaid süüdistusi ning enamiku sõjajärgse Eesti NSV kõrgete võimukandjate hea nimi taastati (ja nad võeti tagasi parteisse), aga üldreeglina nad enam uuesti tippjuhtkonda ei tõusnud. Peale mõne üksiku erandi ei lasknud Käbin neid ka oma lähikonda.

Võimu kindlustumine tõi kaasa Käbini teatud leebumise. Ta hakkas paramini mõistma kohalikke olusid ja nendega mingil määral ka arvestama. Käbin sai aru, et edukaks ametispüsimiseks ei piisa ainult heast läbisaamisest Moskvaga, vaid vajalik on ka kohaliku elanikkonna vähemalt osaline toetus. Seepärast püüdis ta võimaluse piires tugineda kohalikule kaadrile, kindlustades sel kombel enda isikliku võimu ENSV-s. 1960. aastatel muutus Käbini meeskonnas üheks võtmefiguuriks Vaino Väljas, kelles Käbin nägi oma mantlipärijat.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. II osa, 1940-1960. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2005

Foto: http://www.novascotiascott.com/2008/12/27/russian-police-raid-office-where-stalin-era-documents-stored/

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • nool
  • politsei
  • relikt