Hertsog Karli edukas sõjategevus Liivimaal

kaardile

1601

Liivimaa kindlused peale Riia ja mõne üksiku väiksema olid lagunenud, nõrgasti mehitatud ja halvasti varustatud. Pealegi oli linnakodanikkond oma olukorraga suhteliselt rahulolematu. Lisaks korraldasid Leedu tatarlased, kes olid saanud käsu liituda Farensbachiga, omal käel mitu röövretke Liivimaale, süvendades veelgi rahva pahameelt Poola võimu vastu.

Nii kujunes Karli sõjaretk täielikuks võidukäiguks. Vaevalt kuuajalise piiramise järel alistus oktoobris Pärnu, väiksem rootslaste väesalk vallutas Põltsamaa ja Laiuse, peavägi marssis aga Pärnust Viljandi alla. Farensbach saavutas küll välilahingus suure võidu Karksi lähistel, aga pärast Laiuse vallutamist oli rootslastele avatud tee Tartusse. Viljandi kaitsjad tõstsid Poola staarosti vastu mässu, nii et linnus vallutati rootslaste poolt kolme päevaga ja peagi langesid ka Härgmäe ja Karksi kindlused. Farensbach taganes lõuna suunas ning kogu tänapäevase Eesti territoorium peale Tartu ja selle ümbruse langes Karli võimu alla.

Karl paigutas enda väed talvekorterisse, asudes ise Paidesse. Tegutsema jäid mitmed väikesed väesalgad, kes vallutasid mõned pisemad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti linnused. Võnnusse jõudnud Farensbachi käsutuses oli aga vaid umbes 600 meest, sest Liivimaa aadel oli lahkunud, nagu ka osa poolakaid. Saksa aadelkond hakkas juba avalikult Karli poolele üle minema ja viimase agendid töötasid aktiivselt selle propageerimiseks. Kohalikele seisustele andis ta privileege nii Tartu kui Pärnu piirkonnas ja kohalik aadel tuli meeleldi tema poolele üle.

Külmade ilmade tulekul ja teedeolude paranedes alustas Karl uuesti sõjategevust, aga sai Võnnu all Poola tugevalt ratsaväelt hävitavalt lüüa. Tartu piiramine, mida alustati 1600. aasta lõpul aga õnnestus ning linn alistus 1601. aasta jaanuaris. Pärast seda marssis Karl Lõuna-Liivimaale, kus ta vallutas Volmari (Valmiera). Võnnus asunud väesalk tõstis enda pealiku vastu mässu ning lahkus omavoliliselt lõuna suunas, nii et linn alistus hertsog Karlile vastupanuta. Kogu Liivimaa kuni Väina jõeni langes tema võimu alla, aga Riia linn üritas sõjast kõrvale jääda ning ei võtnud kuulda Karli korduvaid ettepanekuid alistuda.

Kruus, Hans (toim.) et al. Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Tartu, 1940
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal, 1550-1800. Tallinn 1999
Laidre, Margus. Dorpat 1558-1708. Linn väe ja vaenu vahel. Tallinn, 2008

Foto: http://www.eestiturism.ee/new/?a=view&id=759


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool