Tööliste olukord 1860. aastate lõpul

kaardile

1867

Töölepingute sõlmimisel lubatud palk ulatus 1860. aastatel tänapäeva Eesti aladel naistöölistel 55-65 ja meestöölistel 80-90 rublani aastas. Vabrikumajades elavatele töölkäivatele lastele (alates 10. eluaastast) oli ette nähtud tüdrukutele 10-13 ja positele 12-18 rubla aastas. Samas võis näiteks Kreenholmi vabrik töökorra vastu eksinud töölisi trahvida 50 kopika kuni 5 rubla ulatuses. Laste puhul rakendati peamiselt siiski peksukaristust.

Trahviti üldiselt vabriku sisekorra sätete alusel, mille sõnastuse määrasid vabrikandid. Tööliste palgaraamatus olid kirjas töötingimused ja selle vastuvõtmine tähendas tingimustega nõustumist. Töölisi püüti üldiselt lepingukohustuslikult siduda võimalikult pikemaks ajaks, tavaliselt vähemalt aastaks. Samas võis ettevõtte juhtkond töölise halva käitumise korral ta ette teatamata päevapealt vallandada - loomulikult mingisugust kompensatsiooni maksmata.

Ühendkuningriigis olid esimesed tööliste streigid toimunud juba 1820. aastatel ning need elavnesid eriti 1830. aastatel. Prantsusmaal oli tööliste selline väljaastumine kuni 1864. aastani keelatud ja üldiselt ei olnud kusagil Euroopas töölisliikumine ega streigid enne 19. sajandi teist poolt legaalsed ega aksepteeritavad. Alates 1860. aastatest, mil nii Prantsusmaal kui Saksamaal töölisliikumine seaduslikuks muutus, hakkas neid üha rohkem toimuma ning näiteks Austraalias saavutati kaheksatunnine tööpäev, mis oli tööliste üks peamisi nõudmisi, juba 1856. aastal. Mujal maailmas jäi see küll märksa hilisemasse aega.

1848. aastal avaldasid Marx ja Engels ka oma „Kommunistliku partei manifesti" ning 1867. aastaks ilmus Marxi põhiteos „Kapital". 1864. aastal asutati Londonis ka Working Men's International Association, mille eesmärk oli allutada kõik maailma sotsialistlikud liikumised tsentraalsele kontrollile (hilisema Internatsionaali eelkäijana), aga sellele ei järgnenud suuremat edu. 1860. aastatel sai siiski Euroopas aluse massiline sotsialistlik liikumine, mille üheks peamiseks probleemiks oli aga tõsiasi, et selles ei osalenud tööliskonna esindajaid, keda uue ideoloogiaga kaitsta üritati. Tööliste huvi ja seotus sotsilismiga jäi sel perioodil veel väga nõrgaks ning liikumise juhtfiguurid olid kodanlikud.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu. V, pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu, 2010
Zettenberg, Seppo. Eesti ajalugu. Tallinn, 2011

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kohus
  • kool
  • mõis
  • NB
  • nool
  • rong
  • sild
  • ülikool