Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud

08. juuli 1928

11.-19. veebruaril 1928. aastal peeti Šveitsi talispordikeskuses Sankt Moritzis II taliolümpiamängud, millel osales 491 sportlast 25 riigist.

Kuigi Eesti lipp oli lehvinud ka 1924. aastal toimunud esimestel taliolümpiamängudel Chamonix'is, osalesid Eesti sportlased tegelikult valgel olümpial esimest korda Sankt Moritzis. Edukaimad riigid oli 1928. aasta mängudel Norra, USA, Rootsi ja Soome.

Kui kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt 1924. aasta jaanuari lõpul Eestist teele saadeti, loodeti vähemasti Eesti rekordite purustamist. Vaatamata sellele, et kõik Sankt Moritzis saavutatud ajad ületasid kodumaal uisutatut, täit rahuldust olümpiamängud ikkagi ei pakkunud: lühidistantsil jäi Burmeister 15-ndale ning Mitt 22. kohale, pikema maa läbimisel jäi Burmeister 19. kohale ning Mitt 20-ndaks.

8. juulist kuni 12. augustini 1928. aastal toimusid Amsterdamis IX suveolümpiamängud. Osales 3014 sportlast 46 maalt. Eestlasi osales mängudel 19 ja avatseremoonial kandis Eesti lippu kergejõustiklane Gustav Kalkun (fotol).

Pärast 16-aastast vaheaega võistlesid olümpial taas ka Saksamaa atleedid. Esimest korda põles Amsterdamis staadionitornis olümpiatuli ja esimest korda autasustati võitjalid itaalia kunstiprofessori Giuseppe Cassioli kujundatud medalitega, mille kujundus jäi muutumatuks järgneva 44 aasta jooksul.

Riikidest olid Amsterdamis edukaimad USA ja Saksamaa, Eesti sai 16. koha. Kokku võideti seitse medalit. Olümpiavõitjateks tulid kreeka-rooma maadluse sulgkaalus Voldemar Väli ning vabamaadluse kergekaalus Osvald Käpp. Tõstmise raskekaalus pälvis hõbemedali Arnold Luhaäär. Pronksmedali teenisid välja Albert Kusnets kreeka-rooma maadluses ning purjetajad Nikolai Vekšin, William von Wiren, Eberhard Vogdt ja Georg Faehlmann 6 m jahtide klassis.

Parima kuue hulka pääses kreeka-rooma maadluses Eduard Pütsep. Eesti maadlejad tõestsid enda võimekust, mida oli demonstreeritud aasta varem Budapestis toimuvatel EM-võistluses kreeka-rooma maadluses, kus eestlased jagasid riikide arvestuses Ungariga esimest kohta.

XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002
Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005

Foto: http://www.spordiinfo.ee/esbl/admin/ph2002/jpg/K/kalkun_gustav.jpg