Linnaõigused

kaardile

1248

Keskaegsele linnale andis tema juriidilise staatuse linnaõigus, mille annetas maaisand. Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja muud eesõigused. Eestis oli kolme liiki linnaõigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne õigus, aga tegelikult anti igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn.

Juba 1211. aastal said kaupmehed Riias piiskop Albertilt esimesi privileege, näiteks tollivabastuse. Peagi laiendati Riia kodanike õigused sama laialdasteks naguoli Ojamaa saksa kaupmeeste omad. Ojamaa taustalt lähtus Riia oma õigusloome, milles on tunda Põhja-Saksa linnade mõjusid. 13. sajandi viimasel kümnendil toodi Riiga Hamburdi õiguse kodifikatsioon, mille sünteesist kohaliku seadusandlusega kujunes sajandivahetuseks Riia enda õiguskoodeks. Riia õigus anti enamikule Liivimaa linnadest, välja arvatud Põhja-Eesti omadele, kus rajati linnu Taani kuninga valitsemise all.

Nii said Riia eeskujul linnaõiguse Uus-Pärnu, Viljandi, Tartu, Paide ja mitmed tänapäeva Lätis asuvad linnad. Riia õigus hakkas seega kehtima ka aladel, kus linnade rajamise taga oli Saksa ordu. Ideaalis ühtses Riia õigusruumis elavate linnade õiguste kodifitseeringud võisid detailides siiski erineda. Osalt oli see tingitud Riia õiguse enese arengufaasist annetamise momendil, osalt aga kohalike maahärrade tehtud muudatustest. Saare-Lääne piiskopkonna linnades, Haapsalus ja Vana-Pärnus, kehtis näiteks Riia õiguse eeskujul koostatud Saare-Lääne linnaõigus.

Pildil: Tallinna Lübecki õiguse koodeks

1248. aastal kinnitas Taani kuningas Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Nii sai Lübeckist Tallinna emalinn ning selle õigus levis omakorda väiksematele Põhja-Eesti linnadele. Nii kehtis Lübecki õigus ka Taani kuninga võimu all rajatud Rakveres ja Narvas. Andmed Liivimaa linnade õiguslikust vormistamisest on aga kokkuvõtes lünklikud. Kuna allikad on säilinud halvasti, on tihtipeale raske öelda, millal ja mis ulatuses linnaõigusi anti. Lisaks ei laienenud linna omavalitsus maahärra linnusele – nii polnud õiguslikus mõttes Toompea osa Tallinna linnast ega kuulunud Toomemägi Tartu kodanikkonna valitsuse alla.

 

Pildid:

 

http://www.estonica.org/media/files/images/18/187387139593-lybecki_6iguse_koodex_jpg_690x518_q100.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline