Välisilme ja avatud ruum

kaardile

1480

Keskaegne linn arenes tihti plaanipäratult, järgides looduslikke pinnavorme ja praktilisi toimimisvajaduri. Liiklus põhiliste sõlmpunktide – sadama, turuplatsi ja linnuse – vahel kujundas linna struktuuri. Linna oluliste tuiksoonte äärde kerkisid pühakojad. Kui vahetult vallutusjärgsel perioodil oli linnalist asulat raske eristada suuremast külast, siis hiliskeskajal kujunes välja selge müüriga piiratud linnaterritoorium, mille silmapaistvamateks punktideks olid kirikute ja raekoja tornid. Linna üheks tunnuseks oligi müür, mis pakkus füüsilist kaitset, aga väljendas ka linna õiguslikku iseseisvust. Kõik keskaegse Liivimaa linnad siiski müüriga kaitstud polnud – kaitserajatised puudsid näiteks Rakveres, Paides ja Vana-Pärnus.

Pildil: Varauusaegne joonistus Tallinnast

Keskaegse linnaruumi tähtsaimateks dominantideks olid kirikud: nii toomkirikud neis linnades, kus resideeris piiskop, kui ka koguduse- ja kloostrikirikud ja väikesed kabelidki. Esmased kirikud olid tehtud puust, aga neid hakkasid peagi asendama kivihooned. Reeglina oli kirikute näol tegu basiilikatega – ehitisevormiga, kus kesklööv ehitati külglöövidest kõrgemaks ning varustati akendereaga. Reeglina ehitati kõik keskaegse Liivimaa linnakirikud gooti stiilis. Kirikuhoone juurde võisid kuuluga ka külgkabelid. Jõukad linnakodanikud võisid suurte summade eest oma hingeõnnistust kindlustada ja kabelite ehitust finantseerida. Hiliskeskaegsed pühakojad olid täis maalitud pilte ja skulptuure.

Linnaelu üheks keskuseks oli ka turuplats: seal kaubeldi, vahetati uudiseid ning veedeti lihtsalt aega. Raad lasi seal ette lugeda määrusi ja teadaandeid, seal aheldati seadusest üleastujaid karistuseks ja teistele hoiatuseks häbiposti külge. Turuplatsil astusid oma kunstiga üles ka kõikvõimalikud meelelahutajad. Linnas või pigem küll väljaspool linnamüüriga piiratud ala või solla ka avalikke aedu või parke. Tähtsateks kooskäimispaikadeks oli muidugi kirikud, aga ka kõrtsid ja saunad. Raekoda asus üldjuhul linna südameks oleva peaväljaku – turuplatsi – ühes servas. Sarnaselt kirikutega oli sellel tihti kõrge torn, sümboliseerides suuremates linnades hansakaupmeeste võimu ja eneseteadvust.

Pildil: Keskaegse Tallinna makett

Gildimajad asusid tavaliselt mõne peatänava juures, mitte kaugel linna südamest. Suurgildi uhkes hoones oli gildivendade käsutuses näiteks keeglirada, male ja muud lauamängud. Koosoleku- ja pidutsemiskoha funktsiooni kõrval renditi suuri gildihooneid tihti välja ka aadlike ja kodanike pulmapidudeks. Kui 13.-14. sajandi linnades elati veel valdavalt puitmajades, kuid juba suhteliselt kähku pärast ladinakristlikku vallutust on hakatud rajama ka kivihooneid: Riias on 13.-14. saj dateeritud umbes 20 kivihoonet. Hiliskeskajal hakati linnades üha enam rõhutama vajadust ehitada kivimaju, suuresti tuleohu vähendamiseks. Vähemalt 14. sajandist alatest tekkis komme, et hooned rajatakse tihedalt tänava äärde, varasemal ajal ehitati neid vahel hoopis krundi keskele.

 

Pildid:

http://www.mg.edu.ee/comenius/t_images/25/3/thumbs/tallinnkeskajal.png

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/06/Tallinn_old_town_model.jpg/800px-Tallinn_old_town_model.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline