Muusikaelu

kaardile

1923

 

Enne vabariigi sündi tegutsesid mitmed professionaalsed heliloojad, kes olid hariduse saanud Peterburis. Muusikaelu keskusteks olid Tallinn ja Tartu. Tallinnas oli olulisim Artur Kapp, Tartus Heino Eller. Suur osa hilisematest heliloojatest olid nende õpilased. Tallinna Konservatoorium asutati 1919. aastal. Tartusse rajati Kõrgem Muusikakool. 

Muusikaliteratuur muutus mitmekülgsemaks. Oopereid komponeerisid Eevald Aav, Adolf Vedro ja Artur Lemba. Sümfooniaid komponeerisid Artur Kapp, Juhan Aavik ja Heino Eller. Oratooriume komponeerisid Artur Kapp ja Cyrillus Kreek. Kirjutati ka orelimuusikat, kammermuusikat ja operette. Kõrgel tasemel oli koorilooming, mille silmapaistvamad esindajad olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek. 

1930. aastatel kerkisid esile uued noored heliloojad: Eduard Tubin, Eduard Oja ja Eugen Kapp. 

Eesti muusikaloomingut tutvustati riigi toetusel ka välismaal. 

Rahvaliku muusikaelu olulisemateks sündmusteks olid üldlaulupeod. Omariiklusaastail toimus neli üldlaulupidu: 1923, 1928, 1933 ja 1938. Tuntumad üldjuhid olid Juhan Aavik ja Suhan Simm. 

 

Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni (Tartu: Ilmamaa, 2005)


http://www.estonica.org/media/files/images/69/690145703875-xx-laulupidu1938_jpg_800x800_q100.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kool
  • maja
  • monument
  • muuseum
  • raamatukogu
  • teater