Vastastikuse abistamise pakti sõlmimine

Sulge

Moskvas kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vaheline vastastikuse abistamise leping kümneks aastaks.Sõnades tugines pakt veel Tartu rahulepingule ning NSVL-i ja Eesti mittekallaletungilepingule 4. mail 1932.

Mõlemad pooled lubasid teineteist aidata kolmanda riigi kallaletungi puhul. Nõukogude Liit oli kohustatud Eestit varustama soodustingimustel relvastuse ja muude sõjaliste materjalidega. Eesti andis Nõukogude sõjaväele õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski linnas laevastikubaase ning sõjalennuvälju.

Pakti konfidentsiaalse lisaprotokolli kohaselt võis Eesti territooriumile tuua kuni 25 000 punaarmeelast.

Samal päeval sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit sõprus- ja piirilepingu, mis täpsustas Poola jagamist ning lisas ka Leedu Nõukogude huvisfääri. Nõnda sõlmis NSVL põhiosas samasugused lepingud 5. oktoobril Läti ja 10. oktoobril Leeduga.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.