Vaherahu läbirääkimised

Sulge

Antandi vahendusel algasid vaenuvägede vahel Võnnus läbirääkimised.

Sõjategevuse peatamise kokkulepe saavutati kiiresti, kuid ülejäänus jäid mõlemad pooled risti vastupidistele arusaamadele.

Sakslased nõudsid Eesti vägede tagasitõmbumist eesti keelepiiri joonele Heinaste (Ainaži)-Valga-Irboska üldliinil, eestlased aga ei taganenud oma esialgsest direktiivist Landeswehri suhtes. Läbirääkimistel osalev USA kolonelleitnant Warwick Greene kaldus toetama sakslasi, kelle väeosi ta käsitas alluvatena Läti seaduslikule valitsusele, mida Niedra nukuvalitsus tegelikkuses polnud.

Eestlased palusid järelemõtlemisaega ning uuesti saadi kokku 13. juunil. Selleks ajaks olid Antandi seisukohad kardinaalselt muutunud, sest seoses Versailles' rahulepinguga olid Antandi ja Saksamaa suhted järsult halvenenud. Nüüd soovisid uut kohtumist sakslased, mis määrati 20. juunile Valgas.
Vahepealset hingetõmbeaega kasutasid mõlemad pooled oma reservide kogumiseks ja kindlustamiseks.

Sakslased üritasid muuhulgas kontakteeruda Vene valgete Põhjakorpusega, kuid eestlased sundisid Narva lähedal tulega Landeswehri lennuki maanduma (pildil). Kuna Rauddiviisil oli ametlikult keelatud ületada Väina (Daugava) jõge, võttis Niedra valitsus selle 18. juunil enda teenisusse. Nõnda moodustati "Läti armee", mis levitas kuuldusi, et Eesti plaanib Põhja-Lätit vallutada ning endaga liita. Kokku koondati rindele 5250 meest, 310 kuulipildujat, 48 suurtükki, 16 miinipildujat ja üks soomusrong. Eesti poolel oli neile vastu panna 6357 meest, 189 kuulipildujat, 30 suurtükki ja kaks soomusrongi.

Arvudest lähtub, et poolte vahel oli suhteline tasakaal, kus eestlaste elavjõu ülekaalule vastas sakslaste ülekaal tehnikas. Sakslastel oli ka igipõline ründaja eelis, mis lubas valid rünnakusuundi ja koondada sinna oma vägesid. Eestlased pidid see-eest hoolt kandma enam kui 100 km pikkuse rinde kaitsmise eest korraga. Sakslased suhtusid Eesti vägedesse selge üleolekutundega, pidades neid samaväärseks enamlastega. Eestlased seevastu tajusid Võnnu langemise järel, et tegemist on sõjaliselt palju võimekama vastasega, mis sundis neid ettevaatlikkusele.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 1. Tallinn: Mats, 1996
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                   
Allikas (pilt): http://www.hot.ee/vabadussoda/lennuk-1.jpg