Esimene Nõukogude aasta Eestis: arreteerimised, massiküüditamine ja hukkamised

Sulge

Esimesed arreteerimised Eestis said teoks juba 17. juunil 1940. aastal.

Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, kultuuritegelased. Vähestel õnnestus põgeneda välismaale või ennast varjata Kättesaadud inimesed mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandi toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, osad hukati siinsamas Eestis.

1941 a. laienes areeterrimine. Vangistati kõiki, keda võis kahtlustada nõukogudevastases tegevuses, sealhulgas ka talunikke, töölisi ja muud lihtrahavast. Keegi ei võinud kindel olla homses päevas.

14. juunil 1941. Massiküüditamine kolmes Balti riigis. Täisealised mehed viidi vangilaagritesse, suur osa neist hukati. Nende pered, naised lapsed saadeti asumisele, Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust.

Seetõttu võeti teade 22. juunil puhkenud sõjast Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Eestis vastu selgelt positiivsete ootustega.

Allikas: M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" Tallinn 1995 "Avita"