Massiküüditamine Eestis

Sulge

1941. aasta juunis korraldasid Nõukogude võimud NSVL-i lääneosas (Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Moldovas), mis olid 1939-1940 impeeriumiga liidetud, mastaapse küüditamise. Eestist küüditati üle 10 000 inimese.

Kokku oli deporteerimisele määratuid üle 11 000, kuid kõiki ei õnnestunud Nõukogude repressiiviorganitel tabada. Enamik küüditatuist olid kas naised-lapsed või vanainimesed. Umbes 3000 olid täiskasvanud mehed, kes üldiselt saadeti GULAG-i laagritesse, kus enamik neid suri. Kokku suri küüditamise tagajärjel umbes 6000 inimest. Arvatavasti on tegemist ühe suurema tragöödia ja inimsusevastase kuriteoga Eesti ajaloos. Praegu tähistatakse 14. juunit leinalippude heiskamisega mälestuspäevana.

Massiküüditamise eesmärgiks oli tõenäoliselt uute nõukogude kodanike hirmutamine, ent samas võis see olla seotud ka eesoleva Saksa-Nõukogude sõjaga: võimalik, et Nõukogude Liit valmistus ise Saksamaad ründama ja "puhastas" seetõttu tulevast tagalat "kahtlasest elemendist".

Allikad: Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007.

Eesti Ajalugu II (õpik keskkoolile)

http://www.sirvilauad.ee/?q=node/46

http://www.ag.tartu.ee/oppematerjalid/Eestlased%20II%20maailmasojas.pdf

Foto: http://lood.files.wordpress.com/2007/01/0-1177911.jpg