Taarapita

Forums » Religioon

Kristiina

12.11.2008 19:19:40

Taarapita (ka Tharapita, Tarapita või Taara) on oletatavasti muistsete eestlaste (saarlaste) jumaluse nimi. Täpset nimekuju ega ka jumala seotust naaberrahvaste mütoloogia tegelastega pole õnnestunud üheselt selgitada. Tavalisima tõlgenduse kohaselt moondus Henriku käsitluses Taarapitaks saarlaste sõjahüüd "Taara avita!" Taara omakorda olevat laen Skandinaavia naabrite Thorist. Uuemal ajal on pakutud ka muid hüpoteese.

 

Last change: Kristiina 12.11.2008 19:30:41

Anti

04.02.2010 13:20:00

Taara on märksa tõenäolisem seletus, liiatigi on teada Taara nimelisi jumalusi ka mujalt maailmast. Keltidel oli Taara, hindudel aga Thara. Kaheldav on ka Taara vastavus Thorile, Thori seostati skandinaavias piksega, meil oli aga piksejumal olemas, Saaremaa jumalused olid aga tihedalt seotud päikesega, oli ju Kaali koht kuhu "päike laskus"

Kalle Kesküla

05.02.2010 09:13:31 | Thor ja Taara

Taara seondub Tartuga samapalju kui Saaremaaga. Seda tõendab muinasaegne kohanimi Taarapadu, mis mugandus Tarbatuks. Seost Skandinaavia jumalaga väljendab saksakeelne Dorpat.

Madis Maasing

13.03.2010 17:50:38 | Taarapita ja Tartu

Tartu muinasnime tähenduse üle on arutanud näiteks Andres Tvauri (doktoritöö Muinas-Tartu, lk-d 238-239). Võttes kokku Tarbatu erinevate tähenduste kohta käiva kirjanduse, leiab ta, et Karl August Hermanni pakutud seos Taaraga ehk selle tõlgendamine Taarapaduna (Taara org) on pigem ebatõenäoline ja hoopis tõenäolisem on, et Tarbatu on seotud tarvaga. Ka Taara seotuses Thoriga on viimasel ajal tõepoolest kaheldud.

Last change: Madis Maasing 13.03.2010 17:51:16

Kalle Kesküla

20.03.2010 16:22:35

 

Tor (Thor) oli Skandinaavia piksejumal ja lihtrahva kaitsja, talle pühendati neljapäev (taani, norra ja rootsi k torsdag, soome k torstai, inglise k Thursday, hollandi k dondredag, saksa k Donnersdag). Viimast nimekuju mõjutas germaani piksejumal Donar, skandinaavia jumala saksa ametivend. Ka hantide ja manside Toorum (jumal, taevas, ilm, pikne) võib samast indoeuroopa etümoloogilisest tüvest pärineda.

Samast võib pärineda muinassaarlaste jumal Taara, aga ka kohanimi Taarapadu (Tartu) ja Taara-aed (Tiirimetsa). Meilgi tähistati muinasajal neljapäeva: käidi saunas, kiigemäel, ohvrikivide juures, kosjas, tähistati perekondlikke sündmusi, peeti killapidusid.

Madis Maasing

24.03.2010 01:18:47 | Veel Taarapitast

Taara(pita) kohta on huvitavaid oletusi, mis toetatud keeleteaduslikest tõenditest, teinud Urmas Sutrop (tema tekst on pdf-na saadaval näiteks folklore.ee lehelt). Sutrop leiab, et Thoriga tõenäoliselt Taaral pistmist ei olnud ja tõenäolisem on, et ta oli Soome-Ugri või isegi veelgi laiema inimrühma algkeelest pärinev jumalusenimetus. Henriku kroonikas esinev Tharapita tähendas aga kõige tõenäolisemalt: Taara on suur (pita=pitka=pikk, suur). Samas on Sutrop oletanud, et Henrik võis Taarale lisada ka ladina sufiksi: pita=piter=pater, mis annaks tulemuseks Taara-isa=Jumal-isa (ladina vaste: Jupiter). Samas räägib sellele vastu see, et see ei seletaks Rügeni saare Turupid'i, mida Sutrop samuti peab Tarapitast tulenevaks.

Taara(pita) nime soomeugri päritolu ei tähenda aga muidugi seda, et ta ei võinud teatud määral ka Thoriga samastuda, seda enam, et mõlemad olid taevajumalused ning nimekujugi oli sarnane. Nii võisid ka kombestikud jms ilmselt põimuda, seda eriti Saaremaal, mis aktiivselt Skandinaaviaga suhtles.

  • 1